Villu klubi on tegutsenud juba peaaegu 30 aastat, klubi asutati 1. detsembril 1993. aastal. Algusest peale on meie suureks kireks olnud autosport. Asutajaks on legendaare Villu Mättik, kel täitub 2020. aastal 50 aastat autospordis. Kaasasutajateks on pojad Mait ja Marko Mättik, kel mõlemal on autospordis kogemust üle 25 aasta. Samuti on aastate jooksul klubi all võistelnud paljud teised Eesti autospordi huvilised. Näiteks oleme nii mõnelgi rallil olnud esindatud üle 10 ekipaažiga. Oleme osalenud nii rallikrossi, autoralli, lumeraja, autokrossi kui ka ringraja võistlustel.

Oma tegutsemise ajal oleme tegelenud võistluste korraldamise, võistlusautode ehitamise, hobikrosside korraldamise ja võistlusautode hooldamise ning logistikaga. Oleme innustanud noori tegelema autospordiga. Näiteks eelmisest aastast sõidavad meie klubi eest Autoralli Eesti Meistrivõistlusi Mihkel Vaher ja Kristjan Metsis. 

Alates 2006. aastat on meie põhitegevuseks olnud FIA Historic Sporting Rally Meistrivõistlustel osalemine. Olime esimesed Eestis, kes sellel meistrivõistlusel osalema hakkasid ja seal ka aasta kokkuvõttes poodiumile jõudsid. Lisaks innustame ka teisi Eestis sellega tegelema. 

FIA Historic Sporting Rally meeldib meile, sest seal on esindatud autospordi ajalugu. Meistrivõistlustel osalemise tingimuseks on auto vastavus ajastu FIA homoligeeringule, kuid turvavarastus peab olema kaasaegne. 

Alates 2022. aastast võistleme ka Kardispordi Eesti Meistrivõistlustel.

Klubi parimad tulemused: 1999. aastal Eesti Parim Autospordiklubi

Villu Mättik

Sattus autospordi juurde 1970. aasta mais , kui töökaaslane Viktor Koort ütles talle, et kuule sul on hea tööauto hakkame rallit sõitma ning Villu mõtles, et miks ka mitte, mulle ju meeldibki kiiresti sõita. Esimesel aastal osales kahel rallil ning ühel autosprindil, kusjuures kõikidel nendel võistlustel osales ta tööautoga mitte spetsiaalse ralliks ehitatud sportautoga. Villu esimeseks ralliks oli 1970. aasta mais Keila ralli. Edasi tegi aga asja tõsisemalt ning hakkas võistlema sportautoga GAZ51. Rallile lisaks on Villu tegelenud ka autode mitmevõistlusega, mis koosnes vigursõidust, ökonoomsussõidust ning granaadiviskest. Veel on ta tegelenud automäkketõusuga, erinevate sprintide, autode kutse meistrivõistluste, ringraja sõidu ning jääraja sõitudega. Kuni 1977. aastani tegeles Villu veoautokrossi ning veoautoralliga. Alates 1977. aastast hakkas ta sõitma žiguliga. Läbiaegade on Villu võistelnud järgnevate autodega: GAZ-51, VAZ-21011, Lada 2105, Lada VAZ-2101, Lada VFTS, Ford Escort, BMW 2002, BMW M3, BMW 325. Villu kaardilugejad läbi aegade: Viktor Koort, Ants Kaer, Riho Sepp, Avo Soots, Ene Nigols, Arvo Mellis, Villu Ester, Olaf Suuder, Eero Krall, Kristjan Len, Mait Mättik ning Arvo Maslenikov.

Oma kõige põnevamateks rallideks peab Villu kahte Läti rallit, kus osales üle 200 veoka üle Nõukogude Liidu. Ralli kestis reedest pühapäevani ning ralli keskmiseks kiiruseks oli 72 km/h. Veokad kaalusid 3,5 tonni ning oli standardmootoriga. Kolme päeva jooksul läbiti rallil 2100 kilomeetrit.

Villu avastas Historic Sporting Rally enda jaoks, kui 2004. aastal käis ühte selle meistrivõistluste etappi vaatamas ning kui seal tuttavad tegid ettepaneku, et Eestis pole veel ühtegi Historic autot ning tehke teie endale. Villule hakkas see mõte meeldima ning kuna enamus elust on Ladadega sõidetud, siis otsustatigi teha Historicu tingimustele vastav Lada 2101 ning 2006. aastal sai see ka FIAlt vastava dokumendi. See Lada 2101 on muide esimene Historic Rally Lada maailmas ning esimene Historic auto Eestis. Hiljem 2006. aastal ehitati ka Lada 2105, mis vastab samuti Historic Rally tingimustele.

Kokku on Villu osalenud 286 rallil, 41 rallikrossil, 7+x rallisprinti ning 10 ringraja võistlusel.

Parimad tulemused: 1972. 1973. hooaja edetabelis 1., 1974. hooaja edetabelis 2., 7kordne Eesti meister autospordis, 2008 ning 2013 FIA Historic Sporting Rally aasta kokkuvõttes 1971-1976 kategoorias 3. koht

Mait Mättik

Alustas autospordiga 1993. aastal Vana Toomase rallil kui oli isa Villu kaardilugeja. Esimene ralli lõppes klassivõiduga. Alates 1993. aastast on sõitnud ise rallisprinte, ringrada, rallikrossi ning autokrossi. Aastatel 1995-1997 sõitis rallit koos venna Markoga. Lisaks on olnud ta veel kaardilugeja järgnevatele autosportlastele: Tarmo Riismaa, Gunnar Tamm, Mart Liiksaar, Priit Vahtstein, Jari Hämäläinen, Jouni Papunen, Kaljo Sadam, Endel Kraas, Vello Lõugas ja Jukka Koskinen. Alates 2009. aastast on ka ise piloodina rallidel osalenud. Kaardilugejaks on olnud Kristjan Len ning ühel rallil ka Mihkel Vaher. Aastatel 1998-2006 tegeles aktiivselt ralli- ning autokrossiga. Nendel aastatel võitis mitmeid etappe ning oli ka hooaja kokkuvõttes poodiumikohtadel. Lisaks on osalenud ka rallisprintidel ning ringraja sõidus. Läbiaegade on võistelnud järgnevate autodega: Lada 2105, Lada VFTS,  VAZ-2101, VAZ-21011, Lada 2107, Ford Escort RS2000, BMW M3, BMW 2002, GAZ-51, Mercedes Benz 190e, Opel Ascona 2000, Opel Manta, Talbot Sunbeam, Toyota Celica ning Ford Escort 1300GT.

Maidule meeldib samuti FIA Historic Sporting Ralli kontseptsioon enim, sest see on läbilõige ralliautode ajaloost ning lisaks on ka sõitjate vahel meeldiv sõbralik õhkkond ning saab kohtuda paljude huvitavate inimestega.

Parimad tulemused: Mitmed etapivõidud ralli- ning autokrossis, Mitmetel aastatel on olnud autokrossis hooaja kokkuvõttes poodiumil

Marko Mättik

Esimene kokkupuude ralliautoga oli Markol juba esimestel elupäevadel, kui isa ta oma võistlusautoga sünnitusmajast koju tõi. Pealtvaatajana käis Marko juba väiksena vaatamas paljusid rallisid ja sealt tekkis unistus sõita ükskord ise BMW M3-ga rallit. Kooli ajal tegeles ta edukalt kahevõistulsega. Saavutades noorte D klassis 1985 ja C klassis 1987 aastal Eesti meistri tiitli.

Autodega tõsisemalt tegelema hakkas Marko 90-ndatel. Esimese võistluse tegi ta kaasa 1992 aastal Tabasalu Noorte Jääraja sõidus, milles võitis ära tagaveoliste klassi ja oli üldarvestuses kolmas. Sellest ajast saadik on Markol olnud pidev kokkupuude erinevate autospordi aladega ning karikaid autospordist on kogunenud tublisiti üle saja.

Ta on sõitnud autorallit, autokrossi, rallikrossi, rallisprinti, autode ringrada ja nüüdseks ka vormelite ringrada ning lisaks kirjutanud väikese poisina isale legendi. Ära märkimist väärib veel see, et Marko ehitab ja hooldab oma autod ise ning on kaasa aidanud ka paljude teiste sõitjate autode ehitustele. Autodest on ta sõitnud autokrossi LADA 01 ja 05-ga. Autorallit on ta sõitnud LADA 01 ja 05ga, kahe Toyota Corolla GT-ga ja kolme erineva BMW-ga (318, 325 ja M3). Kaardilugejateks on olnud Jaan Imatov (noorteklassis), vend Mait Mättik, Eero Uustalu, Kalev Kuzmin, Toomas Tauk  (aastatel 2003-2012), Mihkel Vaher ja Janek Kokla.

Kõige edukam aasta on seni olnud 2000. aasta, kui ta jõudis hooaja kokkuvõttes kolmel alal esikolmikusse. Võites Eesti meistrivõistlused autokrossis ja autorallis (koos Kalev Kuzminiga) ning rallikrossis jäi kolmandaks. Edasi järgnesid 2001. aastal EMV karikas autokrossis ja Balti karikas. 2002. aastal EMV meister autokrossis, 2003. aastal EMV  meistri karikas autokrossis. 2004. aastal keskendus ta Põhja Euroopa sarjale rallikrossis, saavutades neljanda koha. 2005 aastal tuli ta Eesti meistriks autorallis koos Toomas Taugiga. Edasi järgnesid 2007, 2008, 2009, 2010 aasatel teised ja kolmandad kohad autorallis oma klassis, kus ta samuti sõitis koos Toomasega. 2011-2013 olid natuke rahulikumad aastad. 2014. ja 2015. aastal osales ta BMW cupil, kus võitis mõlemad hooajad vabaklassis. 2016. aastal hakkas uuesti sõitma rallikrossi. 2017. aastal sõitis kaasa Saaremaralli koos noore kaardilugeja Mihkel Vaheriga, kes nüüdseks ka ise autoralliga piloodina tegeleb.

2019. aastal tehti Markole pakkumine sõita Vormel Estoniaga. Tema kasutuses on viimane tehasest välja tulnud vormel 26-9, mis hooaja lõpuks ka korralikult liikuma saadi ning tagas superkrossi karikasarjas teise koha ja Balti karika võistulse arvestuses jäi ta vormel Mondiali klassis kuuendale kohale.

2020. aastal plaanib Marko kaasa teha Vormeliga BADCC hooaja ja sõita kaasa mõned rallikrossi etapid. Rallikrossi sõidab Marko Lada 2101 kerele paigaldatud BMW tehnikaga.

Lisaks oma sõitudele on ta kaasas käinud erinevates tiimides mehhaanikuna BTT motospordi ridades Euroopa meistrivõistluste rallidel ja Inglisma MM rallil aastal 2001. Ja RS Racingu teamis Euroopa Meistrivõistulstel rallikrossis 2019. aastal.

Kõige südamelähedasem on Markole Vasalemma rada. Samuti Lõuna-Eesti rajad.

Parimad tulemused:  2001. aasta Balti Karika võit rallikrossis ja 2004. aasta Põhja Euroopa karikasarja neljas koht rallikrossis, aastal 2000 Eesti meister autokrossis, autorallis koos Kalev Kuzminga ning 3. koht rallikrossis, 2002 ja 2003 Eesti meister autokrossis, 2005 Eesti meister autorallis koos Toomas Taugiga, Aastatel 2007-2010 Eesti meistrivõistluste poodiumikohad autorallis koos Toomas Taugiga

Maario Mättik

Maario on Mättikute perekonna pesamuna ja kolmandat põlve autospordi austaja.

Maario alustas oma autospordi karjääri 9-aastaselt 2020. aastal Talendid Rajale sarjas. Sealt sai Maario võistluspisiku sisse ning 2021. aastal võistles ta juba ka võistluskardiga Eesti Meistrivõistlustel Micro 60 klassis. Paralleelselt osales ka 2021. aastal Talendid Rajale sarjas. Kui 2020. aastal oli õnnestumine see kui Maario 26 parima hulka sai, siis 2021. aastal võitles ta juba sisuliselt igal võistlusel A-finaalis ning võitles poodiumikohtade eest. 2021. aastal saavutas ta Talendid Rajale sarjas viimasel etapil 2. koha üldarvestuses ning sai nooremate arvestuses kahel korral poodiumile - ühe korra oli 1. koha ning teisel korral 3. koha. Lisaks nendele saavutas ta hulganisti top 8 kohti.

2021. aasta võistluskardis kujunes õppimise tähe all nii Maariol kui ka mehaniikutel oli palju asju vaja kardispordi kohta õppida. 2022. aastal tuli võistluskardis võistlemine juba palju paremini välja. Vahe esimestega vähenes jõudsalt ning kuigi alati ei õnnestunud head sõitu tulemuseks vormistada, siis Maario oli mitmel võistlusel mängus sees ja pakkus pealtvaatajatele kui ka endale ägedat võidusõitu ning palju ägedaid emotsioone. Võistluskardis on Maario kõige paremaks tulemuseks 2022. aastal I etapi 4. koht.

Lisaks autospordile meeldib Maariole ka talvel suuskadel nautida suuri kiiruseid. Erinevatel slaalomialadel on tal Eesti Meistrivõistlustelt 3 hõbedat ja 6 pronksi.

Parimad tulemused: 2022. aastal kardispordi Eesti meistrivõistluste I etapi IV koht, Talendid rajale ühel etapil II koht, Talendid rajale nooremate arvestuses kahel etapil I ja II koht